Valmiera, Volmar, Volmar, Volodimer ja isegi Vladimir. See Läti linn on sajandite jooksul oma nime mitu korda muutnud, kuid mulle meeldib, et tänapäevases nimes kõlab väga hästi läti sõna “miers”, mida võib tõlkida kui vaikust. Ja tõepoolest tunnete end Valmieras rahulikult, isegi ma ütleksin, et rahulik, hoolimata sellest, et see on Vidzeme regiooni suur halduskeskus oma üsna suurte ettevõtete, Vidzeme keskkooli ning arvukate klubide ja kohvikute väga boheemlasliku vaimuga. Ent ka turistil Valmieras on midagi vaadata.

Ma ei saa teile rääkida kõigist vaatamisväärsustest, kirjeldan ainult miinimumi, mida saate (ja peaksite!) Nägema linnas, mis mõtleb ja teeb (nii positsioneerib Valmiera ennast ametlikult). Muide, Valmierasse ja selle lähiümbrusesse reisi planeerides saab parimaks abistajaks ametlik linnaturismiportaal – http://www.visit.valmiera.lv/ru. Seal on tõesti palju teavet ja leidub lahedaid nippe, näiteks marsruudi planeerija või detailse otsingu mugav funktsioon erinevates kategooriates.

1. Liivi ordu rüütlite lossi varemed
Gauja kõrgel kaldal asuvat lossi hakkasid Liivimaa ordu rüütlid ehitama 13. sajandi lõpus, kuid 18. sajandi päris alguses hävitasid selle Peeter I väed. Siis loss seisis silmitsi kadestamatu saatusega – kohalikud võimud lubasid mingil hetkel lossi müüride kive kasutada oma maja ehitamiseks, see tähendab sõna otseses mõttes, et see hoonete kompleks kivide kaupa lahti võtta. Täna on siin haljastatud lossimäe territoorium, samuti Valmiera koduloomuuseum ja väike lava väliürituste korraldamiseks.


2. Vanalinn (ajalooline keskus) Valmiera
Nagu enamus Läti linnu, on ka Valmiera sajandite jooksul mitu korda hävitatud ja siis uuesti üles ehitatud. Linn sai viimase sõja ajal tugevalt kannatada, seetõttu pole Valmieras palju ajaloolisi hooneid, eriti keskaegseid, kuid kõik, mis alles on, on korda tehtud, varustatud ja silmale meeldiv. Näiteks apostel Simanise luteri kirik, mille ehitamist alustati 1283. aastal. Toas on näha aadlikest kodanike hauakive, kuulata orelit ja tõusta vaatetekile, et imetleda Valmierat ülevalt.

Seal on ka ilusaid ja huvitavaid hooneid, näiteks muuseumi näitusesaal, kus kunagi (ja täpsemalt öeldes aastatel 1755–1965) asus apteek, mis väidab end olevat Läti vanim teine ​​apteek. Ka teine ​​muuseumikompleksi hoone näeb kaunis välja – 19.-20. Aastate vahetusel historitsismi stiilis ehitatud Marschneri maja, mis oli mõnda aega rikkaks Peterburi perekonnaks dacha.

3. Gauja jõgi ja selle kaldad
Seda, et Gauja on üks kaunimaid jõgesid Lätis, peetakse juba aksioomiks. Valmieras on jõgi eriti ilus (ja selle pikkus linnas on koguni kaheksa kilomeetrit) tänu hoolitsetud kallastele ja neile laiutatud parkidele. Kusagil on ainult rajad mööda vett, kusagil terved promenaadid. Erilist huvi pakuvad 10-15 meetri kõrgused jõe maalilised järsud kaldad, neid võib näha J. Dališi staadioni piirkonnas. Seal on ka Sensatsioonide park koos paljajalu ja puuderadadega. Kui teil aga pole palju aega, võite lossivaremetest veidi alla laskudes imetleda Gaujat.

4. Sild üle Gauja t
Seal, kus on jõgi, on sild, eriti sellise moodsa ja ebatavalise kujundusega. Sild on siin olnud 1865. aastast, sõdade ajal see hävitati, seejärel taastati. 1963. aastal rekonstrueeriti sild taas ja sai raudbetoonist, sellisel kujul teenis see Valmierale ustavalt 2011. aastani. Tänu Euroopa vahenditele lammutati vana sild, ehitati uus ja parandati sellega külgnevaid rannikualasid. Muide, sellel sillal on oma mitteametlik nimi – Bokise ribid (Inesis Bokis on pikaaegne Valmiera piirkondliku nõukogu esimees, sel ajal tehti järgmine rekonstrueerimine). Ma ei tea, kuidas seda ribidega seostatakse, kuid sild äratab tõesti tähelepanu ja öösel on see valgustusega nii ilus, et tahtsin bussi peatada ja pilte teha.

5. Skulptuurid linnatänavatel
Valmiera tänavatel on tõesti palju skulptuure ja need torkavad silma, andes linna välimusele teatava elurõõmu. Võib-olla on kõige kuulsam skulptuur “Valmieras puikas” (Valmieras olevad poisid) – Valmieras päritolu kodaniku Pavil Rozitise samanimelise romaani kangelased. Varem, alates 1981. aastast, seisis skulptuur muuseumi hoovis ja 2006. aastal viidi see silmatorkavasse kohta kõrgema kooli sissepääsu lähedal. Skulptor on Timiana Munkevich.

Valmieras on ilmselt skulptor Andris Varpa tööd väga soositud. Võite teha terve marsruudi ja kõndida “Magavast Amazonast” kuni “Trajektoorini”, seejärel minna “Luuletaja” juurde ja vaadata linna südalinnas skulptuuri “Valgusallikas” (pildil). Muide, viimane skulptuur paigaldati Valmiera kultuurikeskuse kõrvale, mille hoones asub turismiinfokeskus.

Muidugi ei saa sellest tulenevad viis Valmiera vaatamisväärsust objektiivsena esineda, sest selles linnas on veel palju huvitavat, rääkimata Valmiera piirkonnast, mis minu jaoks on praktiliselt Terra incognita . Ja see tähendab, et Valmierasse tuleb tagasi pöörduda rohkem kui üks kord ja mitte läbida, nagu varem on juhtunud …